kolmapäev, 28. oktoober 2009

Enda oma unistustemaailm


Illusioonide mäng keerlemas selles mõtteid tulvil peas. Mõtteid on palju, millest mõelda ja mõtisklema võiks jäädagi. Unistused on need, mis näivad olevat ainsaks päästerõngaks selles mustahallina virvendavas maailmas. Ainus lohutus, mis säästab igapäeva rutiinist, mis on peaaegu kõik enda alla haaranud. Kõik harjumuspärane on söönud viimasedki õnnejäägid, kuigi peitsin need sügavale hingepõhja, et need ei lahkuks mu juurest.
Elu on muutunud imekiireks ja infoküllaseks. Peagi ei jõua enam tempot hoida. Elus püsimine oleks nagu mingi maraton, millel on võimatu vastu pidada. Inimene on aga nõrk ning loobub võistlemast ega üritagi tabada finišijoont.
Väsimus haigutab pea kohal ning suutmatus võtab võimust. Päev hakkab otsakorrale jõudma ning on natuke aega iseenda jaoks. Kõigest natuke. Tegemist on nii palju, et ei jõu enam hingatagi, rääkimata siis enese sisse vaatamisest. On hea, kui saab vaikides meenutada oma ilusaid ja kirkaid mälestusi. On nii hea, kui saab unistada suurelt ja mitte keegi ei saa neid ära võtta, sest see on maailm, mis on vaid Sinu enda sees ja keegi teine sinna ju ei näe. Aeg iseenda jaoks-see on midagi, mis on vajalik killuke igas päevas, et tunda end natukenegi rohkem elavana.

0 kommentaari:

 

Reach for the stars... As high you can go! Template by Ipietoon Cute Blog Design

Blogger Templates