kolmapäev, 9. juuni 2010

I'm your hell... - 1. ptk


But maybe I'm your dream.
Ma ei tea miks ma sedasi tunnen...
Sa ilmselt magad juba, kuid igal ööl olen nii mitmeid tunde rahutult Su kõrval lebanud, püüdes uinuda, mis näib ilmselgelt nõnda võimatuna. Vaatan lakke, jälgin varje, kuulatan tuult, sulen silmad, ent siiski, mõne hetke pärast leian end taas silmad lahti mõtisklemas.
Ma hoian Sind kinni ning Sina mind. Olen Sulle keegi, keda Sa tegelikult ju üldse ei tunne! Igal ööl põgenen ma tundmatusse koos ühe teisega, kes tunneb mu keelt ja loeb mu hingesoppides peidus olevaid unistusi ja lubab mul tõusta taevasse... Kas Sa siis ei tea kuidas vajan ma seda? Mu süda ihkab olla vaba kohutustest, millesse olen aheldatud. Aga tema seltsis tunnen end niivõrd hästi ja vajalikuna, justkui oleksin killuke maailmast, millest ei tohi eal lahkuda, sest minu olemasolu täiustab üldist maailmapilti.
On hommik, Sa lahkud, suudeldes mind võtad kaasa mu lõhna, et tunda mu olemasolu iga tund, mil oled eemal. Palun tule kiirelt tagasi, sest üksinduses hullun enim.
Uks vajus Su järel kinni ning tunnen tühjust terves majas, teki all on soe, kurku kinni jäänud mu tagasi hoitud pisarad. Sa oled andnud mulle nõnda palju ja kuidas käitun mina? Jah, ma armastan Sind jäägitult ja rohkemgi veel, kui ette suudad kujutada! Aga see on vaid rutiin, milles siplen. See on harjumus, see armastus ja sellepärast on see lämmatama hakanud mind. Ma ei tunne kirge, ma ei tunne enam midagi, mis oli alguses. Suudaksin vaid selle alla suruda, kuid ei! See on liiga võimatu! Sest igas unenäos kohtan ma teda, meest, kes on mõeldud mulle ning kes ootab mind lõputult ja ma ikka pole jõudnud temani, sest iga kord ärkan ülesse.... Ma pole näinud isegi ta nägu, kuid me oleme rääkinud, mitmeid tunde.
Ja nüüd kuulen ma miskit pinisema kuskil kaugemal voodist. Telefon? Telefon?!! Kus see paganama asi on??... Aiia, mu varvas...Ülesse leidsin!
"Ja, hallo?"
"Tsauki, Helen! Mis toimub? Midagi, ahah, lahe, lähme välja ka? Tõmba need kardinad eest ära üks kord, paistab päikest ikka tuppa ka! Ah? Jajah, ma jõuan sinna umbes poole tunni pärast! Okei, näeme seal! Tsau!!"
Kolksatus. Põntsatus. Tüdruk oli kaotanud teadvuse ning nüüd lamas ta voodi ees ja keegi ei võinud aimatagi, mis oli juhtunud selles majas.

0 kommentaari:

 

Reach for the stars... As high you can go! Template by Ipietoon Cute Blog Design

Blogger Templates