laupäev, 12. juuni 2010

The lost one - 4.ptk


"Ma ootasin sind."
Helen oli taas sisenenud oma imelisse maailma, mida ta pidas ainuõigeks, kuid mis siiski oli vaid unenägu.
"Ma olen nii üksi..."
"Kallis, tule siia, ma viin su ühte kaunisse paika," ütles mees, kes seisis tüdrukust nõnda kaugel puu varjus. Helen oleks tema juurde ilmselt lausa joosta tahtnud, kuid ühtäkki tundis ta end kuidagi imelikult, justkui sooviks tema hommikusöök ülesse tulla.
Paari sekundi pärast hüppas Helen voodist välja ja tormas kärmelt tualetti.
See polnud just kõige parem äratus ja eriti veel nüüd, mil ta oleks ehk lõpuks näinud oma salapärast meest.
Ma ei mõista..Ma pole ju haige. Aga mis siis minuga toimub?? Ah, ilmselt on see stressist. Või ka mitte.. Ei, ei, kõik on hästi. Vähemalt nüüd, mil kõik seest välja tuli.
Helen kõndis tagasi tuppa, kus valitses vaid pimedus. Ja mitte ainult toas, ka temas endas. Ta vaatas ringi, leidmata väljapääsu, aga lootis, et kunagi saab kõik korda. Et kunagi leiab ta selle mehe ka päriselt.
Need mõtted katkestas tema mobiili läbilõikav helin, mis kostus jälle ei tea kust. Helen poleks sellele ilmselt tähelepanu pööranud, kui see peatselt vait oleks jäänud, kuid ei. Esimesel korral ta tõesti ei suvatsenudki telefoni otsida ning sellele vastata, ent esimesele kõnele järgnes teine ja sellele ka kolmas.. Sel hetkel sai tal aga pidevast helistamisest villand ning viimaks haaras ta kapi alt oma telefoni.
Täiesti tundmatu number..Hmm, kes see nüüd siis on...?
"Jaa, hallo?"
"No, tere, Helen!" kostus telefonist ühe noormehe mahe hääl.
"Vahi aga, kes lõpuks helistada julges!" Heitis tüdruk sarkastiliselt nalja.
"Kuule, jah. Mul on lihtsalt väga palju tegemist olnud."
"Nojah, vabandused."
"Tõesti! Ma pole sind ju unustanud. Mõtlesingi, et võiksime kokku saada ja midagi teha, õeke."
"Heameelega! Millal?"
"Kas sa elad ikka veel...Või mitte?"
"Hea nali, Kert! Elan jah Valgas. Kahjuks või õnneks ei ole ma veel jõudnud ära kolida!"
"Okei, pole probleemi. Ma olen paari tunni pärast seal. Helistan sulle siis. Tsau!"
Niisama ootamatult, kui oli saabunud see kõne, see ka lõppes.

0 kommentaari:

 

Reach for the stars... As high you can go! Template by Ipietoon Cute Blog Design

Blogger Templates