reede, 25. veebruar 2011

Everybody is looking for something



Yeah, yeah... Aeg on mõnusasti edasi liikunud. Kuna ma viimati oma lugu kirjutasin? Grrh, üle 3 kuu tagasi. Nojah. Hetkel tunnetan endas taas inspiratsioonitulva, muidugi oli seda jõudu tunda ka varasemalt, ent mul on hetkel tegemist koolitusega. Paar nädalat veel. Natukene veel. Ma pole unustanud oma kirjutamist. Demit, mul pole aegagi oma kingiks saadud Paulo Coelho raamatuid lugeda, noo, paarkümmend lehte ühest raamatust, asi seegi (i).
Tralalaa, kujutage ise ette, hommikul bussi peale, siis kooli. Kui päev õhtusse saab, siis taas bussi peale ning kodukeses mõtled vaid magamisele. Haigutus haigutuses kinni. Tjah, süüa ka ju vaja :D Aga koolitus meeldib mulle. Olen jällegi natukene targemaks saanud :)
Ei tea, kas elu hammasrattad vabastavad mu oma haardest? :D Tahaks elada elamisväärset elu, st, ma tahan leida rahu, ajada oma rida ja seda hästi ning et ei peaks liigselt pead murdma halbade asjade üle.
Ja, kallid inimesed, elage oma elu ja laske seda ka teistel teha. Ärge toppige oma nina igale poole. Igaüks elab just nii nagu ise tahab ning õigeks peab nii, et tunneks end hästi. Mina olen mina ja Sina oled sina. Kõigile ei saagi meeldida. Peaasi, et endaga ise rahul ollakse. Ilmselt on neil uudishimulikel sekkujatel lihtsalt igav. Ilmselt.
I am still in green. Lisandunud on, justkui iseenesest mõistetavalt, ka sinine.

Loodetavasti hakkavad ka viimaks asjad oma kohale loksuma. Vaja oleks midagi kindlat, mida edaspidi teha, et elu oleks ikka normaalselt elatav :D :)

0 kommentaari:

 

Reach for the stars... As high you can go! Template by Ipietoon Cute Blog Design

Blogger Templates