esmaspäev, 28. veebruar 2011

Võta mind kaasa ja....

Võta mind kaasa ja võimalikult kaugele vii. Oot-oot..Aga kes?

Miks tulevad head mõtted alati öösel, kui lamad voodis, oodates Unemati saabumist? Mul on see alati nii olnud. Huvitavaid asju võib mõtisklema jääda, aga äkki vajud juba unne ka :D Tavaliselt ununevad enne und peast läbi käinud mõtted hommikuks ära. Kunagi viitsisin end aga püsti ajada ja mõned suurepärasemad ideed kärmelt paberile märkida, et oleks võimalik neid hiljem kuskil ära kasutada.

Ah see, et mulle ei meeldi bussiga sõita. Ei meeldi. Ma ei tea kuhu ma istuma küll peaks, et mu kõrvale mingeid imelikke eksemplare ei istutaks end maha. Mis siis et minu ees või taga saab ka kellegi teise kõrvale pugeda.

Ja siis ma mõtlesin veel seda ka, et ... Mehed ja naised- nii erinevad arusaamad ja maailmavaade, eksole. Mehed näevad asju nõnda lihtsatena ega püüa või isegi ei taha mõelda sügavuti. Naised jällegi mõtlevad niivõrd keeruliselt ja põhjalikumalt, süvenedes rohkem olukorda. Sellele imepeenele ajutegevusele mehed igatahes järgi ei jõua. Toon näite mingist täiesti suvalisest olukorrast.
Naine on pahane ja mossitab päev otsa ega poeta mehega sõnakestki, pigem toriseb iga võimaliku häiriva asja peale. Mees siis mõtleb ja mõtleb, et milles asi on. Mis talle seekord ei meeldi? Naine on pettunud, et mees unustas eelmise päeval antud lubaduse minna järgmisel päeval kinno. Naine on juba teinud märkmeid maas vedelevate mustade sokkide pärast, vähesest abistamisest jne, kuigi tegelikult on asi palju enamas, kuid mees ei suuda asju kokku viia, kuna on unustanud oma lubaduse. Mees aga mõtleb ja mõtleb, et pagan, ma siis korjan need sokid ülesse, aitan tube koristada jne. Aga see polnud üldse see.
Ilmselt elavad mehed antud hetkes ega töötle infot nii nagu naised, kes kannavad endas väga palju asju, mis alati ei pruugi ühel ajal avalduda. Mehed ei oska mõeldagi, et tihtipeale on probleem enamas, kui mingites nõmedates mustades sokkides.

Ma ei tea kas saite midagi aru :D Aga igatahes jah, üritasin anda endast parima.

Ja täna ongi viimane veebruarikuu päev. Aga päeval oli nii hea kevadine tunne - päike paistis, linnud laulsid ja tunduvalt soojem oli.

Nanana..Who cares what you think of me..Nanana. Ja nii ongi. Aitäh mõndadele inimestele tänu kellele suudan jälle nii külmalt suhtuda mingitesse mõtetutesse kommentaaridesse, kuna jah, need on mõttetud arvamusavalduses, peaasi, et mina ise olen rahul enda tegemiste ja iseendaga. Kõigile ei saagi kõik meeldida. Kahjuks.

Nonii, nüüd sain vist kõik mõttevälgatused kirja.

0 kommentaari:

 

Reach for the stars... As high you can go! Template by Ipietoon Cute Blog Design

Blogger Templates