teisipäev, 22. märts 2011

Liiga palju mune ühte korvi ei maksa panna

Ehk siis: liiga tugevalt ei maksa armastada. Või siiski..?
Kindlasti ei tasu hullumeelselt armastada, hoida kedagi enda küljes kinni (siinkohal võiks nimetada isekust, mis puhul ühel osapoolel on tunded kadunud, kuid teine pool sunnib igasuguste vabandustega enda juurde jääma), igapäevased tüütuks muutuvad pärimised ehk siis liigne kontrollimine (kes sulle helistas, aga kes nüüd helistas jms), liigne armukadetsemine samuti (iga hea sõber/sõbranna ei kujuta ju endast ohtu! kuigi, JAH, erandeid on alati)
Samuti on ohuks eneseohverdus, mil annad endast nõnda palju ära, ootamata midagi vastu. Nõus olema ohverdama enda vajadusi vaid selleks, et armastatule meelt mööda olla. Sellisel juhul kaotad oma isiksuse ning allud kellelegi teisele, saamata ise aru toimunust, kuna ohverdused on muutunud juba enesestmõistetavaks.
Kannatamine armastuse nimel... Hea või halb? Ilmselt mõlemat. Esialgu on see kindlasti halb, kuna valu tekitab palju stressi ja haavatavust, kuid aja möödudes (aeg parandab kõik haavad!) muudab see kogemus inimest tugevamaks ning ta taipab, et kõik on mööduv ning elul on veel nii palju paremaid võimalusi näidata. Öeldakse ju, et kui sulgub uks, avaneb aken või siis, et tunneli lõpus hakkab ikka päike paistma.
Armastusega ei maksaks üle pingutada, kuid samas ei tohiks seda ka varjata. Kui kedagi armastad, näita seda välja. Iga päev muidugi ei pea ninnunännutama, kuid väikestest asjadest saab ju kõik alati alguse.

0 kommentaari:

 

Reach for the stars... As high you can go! Template by Ipietoon Cute Blog Design

Blogger Templates