reede, 5. august 2011

Pöörake mind optimismi-usku!


Hmm... Mul on päris raske elu, selles mõttes, et mina kui tõsine realist ei saa hakkama optimistidega enda kõrval. Okei, nii hull see ka nüüd pole. Saan hakkama, kuidagi! Ei, mul pole nende vastu absoluutselt mitte midagi, lihtsalt... Toon näite:

Mina: Kust me selleks raha võtame, see on ju nii kallis!
Keegi teine: Me saame hakkama. Kuskilt ikka saame raha.

Khmm, mis mõttes? Realistina leian, et kui ikka raha pole, siis ei ole ja ei tule ka üüratuid summasid laristamiseks. Aga Teie optimistid...Oeh, see lihtsalt võtab mind ohkama. Kohe kindlasti on Teie elu lihtsam, ma võib-olla, ääriveeri, suudan ka kuidagi nii olla, mõni kord... Äkki?

Minu kohus on ilmselt optimiste pilvedelt alla vedada, kuid samas, nemad hoiavad mind pinna peal, lootusevaimus, süstivad positiivsust. Kuid sellised emitsioonid kestavad... Vaid hetke. Aga võib-olla kestaks kauem, kui ma suudaks oma peas neid hoida, koguda neid häid asju sinna hästi-hästi palju?

Aga näiteks, kui pole tööd, siis ju pole tööd ja kõik. Aga optimist väidab ikka, et küll leiad töö ja küll sa hakkama saad!

Appi, tehke mulle see süst ära!! :D

0 kommentaari:

 

Reach for the stars... As high you can go! Template by Ipietoon Cute Blog Design

Blogger Templates