reede, 13. jaanuar 2012

Eile käisin siis Tallinnas töövestlustel.

Hommikul, kui bussi ootasin, käis peast läbi 100 erinevat mõtet, et kas ikka minna ja mõtlesin veidike kaugemale tulevikule, et kuidas siis hiljem asju ajada ja toime tulla.
Buss tuli kohale 7.02 ning pidi väljuma 7.05, kuid väljus alles 7.10. Miks? Igaljuhul, bussis oli üks mu sugulane, kes kohe uuris, et kuhu ma minemas olen ja mida teen. Tema arvas kohe, et lähen laeva peale tööle. Ei.

Bussis mõtlesin, et võiks magama jääda, ärkasin siiski kell 8, kuid esialgu ei suutnud magama jääda nende 100 mõtte pärast. Hiljem siiski jäin tuttu ja magasin kella 10-ni.

Juba kell 10.30 olin Tallinnas. Ruttasin kohe R-kioskisse ühistranspordi pileteid ostma ja siis jooksin kohe ka trammi peale(10.40), millega sain Viru keskuse lähedusse (Hobujaamas läksin maha). Sealt kõndisin Solarise juurde, et minna edasi trolliga Mustamäele. Troll tuli 10.57.Sõit kestis umbes 20 minutit. Käisin korraks isegi ka toidupoes, et igaks juhuks midagi süüa kaasa osta, kui mul hiljem kuskile aega minna pole. Seejärel siis asusin pubi otsima, mida ma oma arust varem olen näinud seal. Jah, ja olingi. Leidsin selle kiiresti ülesse.

Vestlus oli üsna tavapärane. Alguses tutvusime, siis küsis tema minu kohta, vaadates ka mu CV-d. Tutvustas tööd ja graafikut. Ja siis sain muidugi ka mina küsida. Iseenesest mulle meeldis see koht. Mõnus rahulik näis.
Intervjueerijaga rääkisime proovipäevast... Ta ütles, et võtab esmaspäeval ühendust, et midagi kokku leppida... Aga mina ei tea! Ausõna.

Niisiis, esimene vestlus selja taga... Suundusin trolliga tagasi kesklinna ja kuna mul oli natuke aega üle, hüppasin korra ka Solarisse.

Varsti hakkasin liikuma järgmise sihtkoha poole, mis asus Liivalaia tänavas. Läksin jalgsi, tipa-tapa mööda libedat ja märga Tallinnat, kus autojuhid ei hooli põrmugi, et sa kõnniteel liikled ja võid märjaks saada, kui nad lompidest mõnuga läbi kihutavad.

Ma jõudsin järgmise kohani, kohvik, kell 13 ja pidin seal olema kell 14. Eks ma siis jalutasin ringi, et ümbrust uurida.

Aga jah, kohvikusse jõudsin tagasi natuke enne kella 14. Ja kuna oli grupiintervjuu, siis oli minuga veel 5 inimest ootamas. Tõotas tulla põnev.

Vestlus iseenesest oli üsna tavaline. Intervjueerija tutvustas ettevõtet, rääkis nende eesmärgist, tööst, tööajast, palgast, proovipäevast jms. Samuti tutvus ta põgusalt ka meiega. Ta esitas meile 2 nn ülesannet küsimuse vormis. 1) Kus ja mida tegemas näed end 5-e aasta pärast? 2) Kui Sa ei peaks tööl käima, raha pärast muretsema, haiguste pärast muretsema, üldse mitte millegi pärast muretsema ja oleksid täiesti vaba, siis mida Sa tahaksid teha?
See vestlus võttis tund aega. Lubati eilse või tänase päeva jooksul teada anda, mis siis edasi saab. Aga mina ausalt ei tea, mis edasi saab!

Ma jõudsin kell 16.00 bussi peale, millega sain umbes pool 8 koju. Ahjaa, üks tüdruk, kes samuti kohvikus vestlusel oli, tuli minuga sama bussi peale, kuid läks minust pool tundi varem maha. Hehee.

Bussis oli mul aega, et mõelda, mõelda selle kõige üle järgi ja ma ei teagi nüüd, mida ma teeksin, sest Tallinnas elades läheks "mõnusalt" palju palka üürile jms. Kodus ei saaks eriti käia. Ja kuidas korterit nii kähku saada? Ja kas need pakutavad palgad on üldse Tallinna kohta õiglased? Oeh...

0 kommentaari:

 

Reach for the stars... As high you can go! Template by Ipietoon Cute Blog Design

Blogger Templates