teisipäev, 8. oktoober 2013

Natuke reisist, tööst ja muust

Pole ju üsna ammu kirjutanud miskit ja ei ole ausalt öelda tõmmanud ka väga. Nüüd siin paar päeva tagasi oli juba suurem tõmme tulla siia keskkonda ja ennast tühjaks kirjutada, ent nüüdseks on seegi tunne vaibumas, kui mitte juba päris vaibunud.

Niisiis... Me käisime oma uhkemal ja suuremal pulmareisil ära, mis algas 30 august ja tagasi jõudsime 17 september. Olime seega ära 18 päeva.

Reis oli väga äge, tore, muljetavaldav, vapustav, uskumatu, meeliülendav ja noh, meenutamist on kindlasti palju, palju!

Poola-Berliin-Belgia-Pariis-Itaalia-Rooma ja seejärel tagasi koju. Sõitsime maha ligikaudu 7000 km.

Huvitavaid asju juhtus ikka küll ja veel, alustades sellest, et me alguses juba vale marsruudi peale panime (pidime natuke teist kaudu minema, kuid ka nii sai nagu läksime), eriasime teetööde alas läbisõidu keeldu ja ka punaselt vilkuvaid valgusfoore (haha, mingi 3 autot sõitsid meie taga)... Tegelikult oli see üsna pingeline teekond, kuna teetööde ala oli 20 km pikk ning vastasuund oli kõik ülesse võetud ja noh, mõned autod sõitsid meile vastu ka ja kõrvale väga võtta ei olnud... Seejärel juhatas gps meid ikka vahel valesti ka (külavaheteed) ning olime mingi hetk kellegi põllul + ala oli nööriga piiratud..See oli tore.
Hmm, nojaa...Berliinis loomaaia ees olevas parklas meie auto juurde häda tegema tulnud isik(tal oli must kampsun seljas ja kapuuts peas)..No, puu oli seal, meid ta ei näinud autos.
Ja kuidas ma Pariisis ühe muuseumis ees jänest taga ajasin ja politse vilistas mulle, kuna murul ju kõndida ei tohtinud.
Ja minu elu kõige jubedam kogemus oli sel hetkel, kui me mägedes sõites tõusime 2800 m kõrgusele merepinnast, kus olid juba pilved ning seal midagi sõites ei näinud + see, et tee oli üsnagi kitsas.. Oeh.
Ja kuidas Pariisis kesest hullu liiklust pruutpaar pildistamas oli ja kui pruut loori kaotas ega taibanudki seda ja kui ta siis avastas selle asjaolu, oh seda nalja :D.

Rääkimata üleüldse välismaa liiklusest.. Nii palju rollereid (parkimisalasid rolleritele oli palju rohkem, kui autodele) ja kuna tänavad on suhteliselt kitsad ja parkida ei saa, siis jah, ohutuled olid paljudel peal ja seistakse kuskil lihtsalt kus kohta on ja ju siis käiakse šoppamas jne. Oijah, rollerid siblisid pidevalt autode vahel...

Mustanahalisi oli näiteks Pariisis nii palju, et ma tundsin end vahepeal imelikult, et valge olen.
Nojah, mu kallis Pariis...Oli suhteliselt räpane. Prahti olid tänavad täis ja ma ei tea, ei olnud ilus. No, eks see ole igas suurlinnas ilmselt probleem.
Samuti olid seal mustanahalised kõige pealetükkivamad kauba pakkujad.

Rooma ei läheks ma küll elus tagasi, kuna sealne liiklus oli tõepoolest hullumeelne. Me üritasime võimalikult kiiresti sealt minema saada.













Tegelikult on üsna palju mida rääkida ja meenutada, kuid ma ei suuda nii siia kõike kirja panna ega edasi anda kõike seda, mida ma kogesin ning mida kõike mu silmad nägid. Olen lihtsalt õnnelik, et sain ühe oma unistuse teoks teha- käia ära Pariisis ja muud kohad olid juba plussiks.

Töö.. Oh seda elukest meie juures. Peale minu puhkusele minekut lasti töötaja X töölt päeva pealt lahti avastatud suure varguse tõttu. Nüüd kui oli uut töötajata vaja tekkis meiele tööle inimene, kellele pakuti võimalust töötada E-R kella 8-st 17-ni, KUNA ta on üksikema ja ta elab kaugemal ja bussiajad ei klapi teisiti. Nojahhhhhhh, teate...Eriti aus kõigi teiste suhtes, kes peavad nüüd nädalavahetustle rohkem tööl olema. Nagu mul oma elu poleks? Ma tahan ka vahel kuskil käia ja olla ja teha ja näha või siis lihtsalt puhata. Ja mina olen nagu ma olen, vingun (tegelikult ei ole oma arvamuse ütlemine vingumine ja eriti juhul, kui ma räägin õigust) iga asja kallal ja veel kohe peale puhkust põhimõtteliselt..See oli vist kohe 2. või 3. päeval. Ma ausõna tahaks kõigi peale karjuda, et MIS MÕTTES TE KURADI PÄRAST TEETE NII?? Kui mina asusin sinna tööle, lubati mulle, et iga teine nädalavahetus on vaba, aga millegipärast pole ma sellist asja oma töötatud 2-e aasta jooksul näinud. Miks siis üks saab kõike ja teine mitte? Ma ilmselt poleks töökohta vahetanud, kui oleksin olnud 2 aastat tagasi selgeltnägija võimetega. For real.

Üldiselt jah, see teema on üsna hell ja ajab mind jubedalt närvi ja ma püüan sellele väga mitte mõelda, sest jah, ma olen ühe sammu kaugusel, et helistada oma vanale ülemusele. Ja nii ma siin üks päev mõtlesin (või äkki oli see öösel üldse?), et mida ma nii hullult oma eelmise töö juures vihkasin. Jah, ma olen praegusel tööl kohe palju kauem olnud ja ma saan sellega hakkama, aga see töö ei meeldi ega sobi mulle ikkagi + see muu jama, et kodus olla ei saa.  Ühe sõnaga või siis äkki rohkemate sõnadega, aitab (praeguseks, kuna ma üritan kodus oma tööst mitte rääkida enam ja see on nüüd ainuke koht, kus saan end välja elada sel teemal) sellest teemast.

Ja muust... Koera käisime kastreerimas. Ta oli meil paar ööpäeva koridoris soojas ja kui ta viimaks suutis oma krae ära lammutada, sõi ta ka mu saapad ära. Hah, üle pingutasin... Ära ta neid ei söönud päris, küll aga on mõnest kohast puruks tõmmatud, hambajäljed on ninadel ja ühel oli ka kontsaplekk ära.
Hoolimata sellest kõigest, ühel hommikul kardinaid eest tõmmates avastasin, et koera polegi kodus. Kett vedeles koos kaelarihmaga teel. Nii ma siis hakkasin oma hullu loomakest taga otsima. Oi, see oli küll vahva, aja teda siis teiste tagahoovis taga, kui veel kaelarihma ka pole..Mul on tema pärast nii häbi ning ilmselt pean varsti koos koeraga elukohta vahetama :D.






2 kommentaari:

Yvonnion ütles ...

Sa oled nii naljakas, et ma lausa armastan sind :)

Ka ütles ...

Nii vahva :D

 

Reach for the stars... As high you can go! Template by Ipietoon Cute Blog Design

Blogger Templates