kolmapäev, 5. veebruar 2014

Herned ja õhupallid

Enam-vähem kõik mu lähedasemad inimesed peaksid teadma, et ma ei söö herneid. Fuih! Ma ei taha neist isegi mõelda.
Ja ometi paaril korral aastas, võib-olla et isegi 3-4 korral, leiab mu külmkapist purgi herneid. How is that even possible?
Ei, ma ei ole hakanud herneid sööma ja ei hakka ka neid kunagi sööma. Ah, never say never. Aga
ainuke söödav variant hernestega on kartulisalati sees. Kartulisalat on nimelt mu üks lemmikuimaid salateid ja just nimelt kodune kartulisalat, milles on herned sees! Oo, my dear god.
Niisiis, sünnipäeval sai herneid söödud! Kartulisalatisse ära peidetud muidugi. Aga see ei tähenda, et ma panen sinna mingi 10 hernest, ikka terve purk. Ja üldse ei nopi neid välja!

Õhupallidega on selline tore lugu, et... Noh, seda vist väga paljud ei tea, see on selline saladus olnud, selline varjamata saladus. Ma kardan õhupalle. Mitte paaniliselt, aga ma ei kannata olla õhupallide lähedal, mis siis, et antud hetkel on minust kuskil käeulatuse kaugusel üks õhupall. Ma kardan õhupalle täis puhuda. Kardan õhupalle sellepärast, et ma kardan seda jubedat ootamatut pauku, mis võib juhtuda kes teab kuna. Aga kuna mul oli sünnipäev, siis ma puhusin 10 õhupalli täiesti ise täis ja sidusin niidiga kinni ning viskasin mööda tuba laiali lootuses, et nad ei plahvata nii pea.

0 kommentaari:

 

Reach for the stars... As high you can go! Template by Ipietoon Cute Blog Design

Blogger Templates