neljapäev, 2. juuli 2015

See miski, mida ei saa enam kunagi tagasi

Mind tabavad tihtipeale öösiti just voodisse magama heitnuna igasugu mõtted, mis vajavad natuke pikemat juurdlemist ja mis siis viivad mind ka üsna sügavale asja tuumani, mida vahel on tavaelus endale raske tunnistada miks kõik nii on nagu on. Või siis ei suuda enam tavarutiinis eristada oma mõtete sügavamaid tähendusi.

Ainult, et hommikuti või noh, uuel päeval, kui oleks vaja see kogu mõttekäik kirja panna, siis pole pooltki nii häid sõnu, nii sügavamõttelist sisu nagu oli öösel oma peas. Kunagi kirjutasin öösel oma mõtteid ülesse, et hommikul oleks kõik kenasti olemas.

See miski, mida ma taga nutan on ehk mu noorus. Seda on nii imelik mõelda, kuna ma ei ole veel nii vana, aga vaadates ringi kuidas hetkel maailm toimib ja inimesed käituvad, siis jah, ma olen vististi ajast maha jäänud ega taha seda omaks võtta.

Või tegelikult...Ma jõudsin eile kuidagi järelduseni, et noorus on üks asi, aga ehk on nüüd asi selles, et on liialt palju kohustusi. Ja ma ei pea silmas last, kuigi tema on ka üks suur kohustus. Kõik see iseseisev elu on üks paras suur kohustus. Kõik see suur vastutus mis kaasneb oma isikliku majapidamisega. Kõik. Ja kellegi teise õlule seda ju veeretada ei saa. See ongi nüüd see, mida igatsesid alaealisena taga? See täiskasvanute elu? Noojah..Päris nii need lapsed seda elukest ikka ette ei kujuta. See on midagi palju keerulisemat. Muretsemine, vastutus, töötamine, hoolitsemine.

Ja ma mõtlengi, et ehk olid ka kõik need mulle seatud piirangud head. Mitte, et need siis mulle meeldinud oleks. Aga nüüd käi ja ole kus tahad, kui kaua tahad, tee mis tahad. Keegi ei keela. Keegi ei ütle, et oled sel kellaajal kodus ja punkt.

Ma ei oska seda seletada, ent tundub siiski midagi taolist olevat nagu ikka see, et keelatud vili on magus. Nüüd pole midagi keelatut. Nüüd on kõik käega katsutav ja tavaline ja üldsegi mitte nii huvitav.

Eladki oma tavapärast rutiinset elu. Oma igapäevaste kohustuste ja tegemistega. Ja miski ei näi enam nii huvitav ega põnev. Kõlab üsna dramaatiliselt. See ongi see igav täiskasvanute elu.

0 kommentaari:

 

Reach for the stars... As high you can go! Template by Ipietoon Cute Blog Design

Blogger Templates