esmaspäev, 10. oktoober 2016

Üks suur kaaluprobleem. Imetamine.

Kirjutan seda lugu siin selleks, et ehk on kunagi kellelegi abiks. Ma ise üritasin leida sarnase murega inimesi, kuid väga vähe kirjutatakse sellistest asjadest.

Nüüdseks on mul juba 2 last. Väiksemaga on hakanud pihta samad murekohad, mis ka vanemaga. Siiski väikeste erinevustega.

Nüüdseks on pisem põnn peagi saamas 7.kuuseks.

Pool aastat on põnn olnud rinnapiimal.

Esialgu oli kõik kena. Põnn võttis ilusti juurde. 1.elukuul +1kg, 2.elukuul +600g, 3.elukuul +500, 4.5.elukuu +380g. Ja siis hakkas pihta... Arsti arust natuke vähevõitu tõusnud see kaal. Hakake lisatoitu andma. Okei. Hakkasin.

5.elukuul +270g. Ikka vähe. Ikka vähe. Iga 2 nädala tagant hakkasime kaalu kontrollimas käima. Kohutav. Samamoodi oli ju ka vanema lapsega. Ainus vahe on selles, et vanem laps oli täiesti pudelilaps.

Igatahes, pidev stress ja ülemõtlemine. Miks? Mis ma valesti teen? Kas mu lapsel on midagi viga? Miks ta nii vähe kaalub?

Uuel arstivisiidil hakati rääkima, et ehk peaks vereproovi tegema. Järgmine kord otsustame selle vajalikkuse. Aga äkki hakata piimasegu lisaks andma? Vastasin, et lapsele ei meeldi ning keeldub piimasegust. Olin paaril korral proovinud. Ei tulnud sellest midagi välja.

2 -e nädala pärast siis jälle kaalumas. +160g. Arst mainis ära, et see on siiski vähe. "2 nädala pärast kaalume jälle, ei juhtu vast midagi hullu selle 2-e nädalaga. Siis vaatame kas ja kuna vereproovi teeme.", rääkis arst. Muidugi küsiti igal uuel kaalumisel minult, et mida laps sööb, palju, kui tihti. "Kaua rinnal on?" "Kuskil 5 minutit." "Oi, see on vähe, peaks ikka kauem olema!" Kus on kirjas kaua üks laps peab sööma?!!?

Järgmise 2-e nädala möödudes oleme jälle täpselt samas kohas. Arsti kabinetis. Kaalumas.
+20g. Okei, nüüd hakkasin ma ise ka juba muretsema. Ta pole 2-e nädalaga pea üldse kosunud. Miks?
Isegi 6.kuu vaktsineerimine jäi ära, kuna muretseti, et ehk on midagi lapsega korrast ära. Tehti vereproov. Paluti ka viia uriiniproov. Alles peale vastuste saamist otsustatakse vaktsineerimine. Seni aga istu ja oota. Istu, oota ja mõtle, mis nüüd valesti on...

Peale seda arstivisiiti tekkis minus kohutav süütunne. Süütunne sellepärast, et ehk hoian oma last näljas. Ei saanud vanemat last imetada, kuigi soovisin. Pisemaga sain nii palju hakkama, et ta edukalt rinnast sööma hakkas. Nüüd aga... Nüüd aga oli tunne, et olen jälle midagi valesti teinud.
Seega pakkusin nädala jooksul aeg-ajalt lapsele ka piimasegu. Muidugi puskles ta esialgu vastu. Talle ilmselt ei maitsenud. Endal peas mõtted, et tahtsin ju aasta imetada..Hea, et pool aastatki sai! Ehk olen olnud nii egoistlik oma sooviga aasta rinnaga toita, et pole mõelnud kuidas see lapsele mõjub. Ei võta ju kaalus väga juurde. Olen teda näljas hoidnud?!?

Siinkohal märgin ära, et laps polnud poole aasta jooksul kordagi näljast röökinud. Alati rõõmus ning rahulik laps. Seepärast ei näinud ka alguses mingit probleemi. Aga äkki oleksin pidanud märkama?

Niisiis..Viimaks, suure punnimisega hakkas lapsele piimasegu maitsema. Aga ma ei andnud kogu aeg piimasegu. Nädala jooksul oli päevi, mil ta sai vaid rinda, oli päevi, mil sai vaid piimasegu. Ning oli ka päevi mil sai esialgu rinda ja seejärel kohe piimasegu.

Möödus nädal ning me olime taas arsti kabinetis. Kaalumine. +370g. NÄDALAGA. Muidugi hakati kohe kiitma, et tubli ja et ilusti juurde võtnud. Aga kordagi ei tekkinud kellelegi mõtteisse, et kas nädala jooksul nii palju korraga juurde võtta pole palju? Ei vaevalt. Ilmselt tekitas järsu kaalutõusu piimasegu lisamine menüüsse.

Muidugi kui ütlesin arstile, et laps sööb pudelist kuskil 50ml tavaliselt, harva ka 100ml. Seda oli vähe. Vähe..Nojah, aga kas keegi kuulis, et ta saab ka enne rinda ja siis piimasegu? Ja siis on vähe..Kas ma pean tal pudelit suus hoidma, kuni ta oksendama hakkab? See ei ole ju normaalne..

Arsti soovitus oli, et minna täielikult piimasegule üle. Laps ilmselt ei saa rinnast piisavalt kätte ja mõnuleb vaid. Khmm. Ma ei saaks seda küll väita. See 5 minutit, mis ta rinnal on olnud, ta siiski neelatab pidevalt, muidugi pausidega, aga neelatab ikkagi. Absurd. Ma ei osanud midagi öelda.

Lapse proovid olid kõik korras. Rauanäit 117. Mis iganes see ka ei tähendaks. Arst mainis, et tema vanuse koht normis. Rauda juurde pole vaja anda.
Aga einoh..2-e nädala pärast ju jälle kaalu kontrollima. Hoiame ikka silma peal. Ausalt..Mul on nii kõirini. Muidugi ma tahan, et mu lapsega oleks kõik hästi ja hoida silma peal..Aga samas..Proovid korras, laps on rõõmus, äkki jätaks nüüd rahule? See on siiski nii suur stressiallikas...Pidev muretsemine. Sest ka toitmise jälgimisel tekib paratamatult tunne, et nüüd vist ei söönud piisavalt. Liiga vähe. Appi, ta ei võtagi nii juurde ju!

Rääkides paari inimesega mida arst oli soovitanud...Ajendas see min kirjutama imetamisnõustajale. Ja kohe mitmele, sest ma ei olnud kindel kas keegi vastab. Üks viiest äkki ikka vastab. Ma eeladsin, et kui nüüd imetamisnõustaja konkreetselt ütlebki mulle, et jah, rinnas pole piisavalt piima ja mine üle piimasegule..Mis mul muud üle jääb. Teen, mis tegema peab. Peaasi, et laps süüa saaks.

Aga...

Aga ei. Sellist vastust ma ei saanud.

Esimene imetamisnõustaja, kes vastas, ütles kohe, et arsti soovitus on väga ebaprofessionaalne. Lisades, et kui arst mulle selliseid soovitusi andnud poleks nagu andis, poleks ma sellises seisus ka nagu olin tol hetkel. Pidas ta ka silmas mu kirjutatut selle kohta, et arvan, et laps hakkas liialt vara ka lisatoitu saama. Mu sisetunne oli lihtsalt selline.

Ta andis mulle nõu kuidas laps tagasi rinnale saada. Selleks pidin kohe ära jätma pudelist piimasegu andmise. Tol hetkel, kui temalt vastuse sain olin juba eemaldanud piimasegu lapse menüüst, kuid laps streikis päev otsa. Väga vähe sõi ja justkui jälestas rinda. Pidev röökimine lapse poolt. Ise ilmselt näljane, aga ei tahtnud rinnast süüa. Samuti magas ta too päev väga kehvasti. Kuid püüdsin mitte alla anda ja piimasegu anda.

Enamasti kõigi imetamisnõustajate nõuanded ja jutt ühtis, olid vaid üksikud erinevus. Näiteks soovitas üks koheselt piimasegust loobuda, teine aga ütles, et see pole ehk koheselet võimalik ja tuleb päeva jooksul mõned korrad piimasegu anda.
Mulle kirjutati ka sellest, et SIET nõustajad (UNICEFi ja WHO koolitusega) arvutavad lapse kaaluiivet esimesel 6 elukuul keskmisena- kõigi kuude iibed jagatakse kuude arvuga. Saadud keskmine peaks olema vähemalt 500g kuu kohta.
Samuti sain aru, et ka mu lapse kaal 4.5. kuuselt oli väga hea, et mitte nii vara lisatoitu anda. Aga nagu mulle kirjutati, ei saa mõelda sellele, mis juba tehtud.

Kirjutan siia mõned soovitused, et last tagasi rinnale saada ja üldse beebi toitumise kohta ja ka lihtsalt mõningaid tarkusi. Mu laps streikiski ühel päeval kohutavalt. Järgneval päeval oli olukord juba tunduvalt parem ning ülejärgmisel päeval oli laps juba väga ilusti rinnal. Üks imetmisnõustajatest ütleski, et selline streik võib kest 1-2-3 päeva. Tuleb vaid vastu pidada. Esimesed 24h on kõige hullemad.
  1. Suure mure korral piimasegu anda, kuid seda vaid kruusist ja köögiviljapüree juurde joogiks
  2. Ka puhast vett pakkuda joogiks vaid kruusist.
  3. Suurendada lisatoidu kogust. Kalorsuse tõstmiseks lisada püreele pool teelusikat külmpressitud õli.
  4. Anda iga päev putru 50-70g.
  5. Kui 2 toidukorda on sellises mahus sisse viidud, võiks mõelda kolmandale lisatoidu korrale.
  6. Last tuleb võimalikult tihti rinnale panna, ent ei tohi teda sundida.
  7. Lapse söömise kiirus sellises vanuses pole oluline. 5 minutit on piisav. Ka 3-4 minutit on piisav. Pigem anda rinda tihedamini ja ka siis kui tahket toitu anda. Tihedam rinnale panek muudab piima rasvasemaks.
  8. Kui laps väga protestib võib püüda imetada unist last või toita pimedas ja vaikses ruumis.
  9. Rinna pumpamine stimuleermiseks, kui tundub, et laps piisavalt tööd ei tee, on hea mõte. Pumbata tunde järgi päeva jooksul paar korda, kui laps on vähem rinda imenud.
  10. Kaaluiive langeb seetõttu, et laps kasvab suuremaks ning suurem laps vajabki lihtsalt rohekm energait oma kehamassi kasvatamiseks. See on loomulik protsess. Samuti kasvab energiavajadus kui laps hakkab liikuma. Kaaluiive aeglustubki kõigil umbes siis, kui lapsed jõuavad ligi 6 kg kehakaaluni.
  11. Öine toitmine on selles vanuses täiesti normaalne ja vajalik.Öise toitmise ära jätmine võiks tulla päevakorda umbes 10 kuu vanuses, aga paljud lapsed jätkavad sellega ka veel teise eluaasta alguseski. Ja kuna enamasti imevadki öösel lapsed rinda paremini, tuleb seda ära kasutada. Kuna ka sellises vanuses lapsed tunnevad suurt huvi maailma vastu ega taha väga söömisega tegeleda, siis tihtipeale nad ka korvavad öise söömisega oma päevased puudujäägid.
  12. Kui laps sööb putru parema meelega, võib pudrule lisada köögivilju, mis aitab seedimist parandada.
  13. Tavaliselt mõjutab kaaluiivet positiivsemalt just sagedasem toitmine, sest siis püsib hormoonide tase, mis piima tekitavad ema kehas kõrgem.
Lisan siia paar lõiku ühest kirjast:
"Kahtlemata viimase nädala iive on põhjustatud piimasegust, aga kas see on nüüd siis adekvaatne toitmine? Minul jääb küll kahtlus, et ei ole- iive on nädala kohta väga suur.
 Kogemused on näidanud, et perearstide suhtumine madala kaaluiibega lastesse on hästi erinev. Mis nüüd edasi? Kui nüüd hakata taga ajama seda, mis eelmistel kuudel justkui "puudu" on jäänud, võib tulemuseks olla lapse metaboolse tasakaalu rikkumine ja kahjuks kaob ära ka midagi hästi olulist, mida tänapäeval kasvõi ülekaalulisuse vältimiseks vajalikuks peetakse- süüa tuleb siis, kui on nälg. Rinnalastel on see protsess hästi tasakaalus.
Pudelilapsed aga saavad süüa pigem normi järgi ja kui lubada neil isu järgi süüa, siis suure tõenäosusega soovivad nad liiga palju."

"Kõigepealt oleks hea lõpetada muretsemine oma lapse kaalu pärast. Kas Sina emana suudaksid seda? Teisel elupoolaastal ei ole kaalutõus kui selline lapse jaoks enam esmatähtis ja keskenduda tuleks võimalikult adekvaatsele toitmisele."

 "Sina oled ema, ainult Sina saad vastutada (ja võtta vastutuse) oma lapse toitmise eest, arvestades nende teadmiste ja oskustega, mis Sul on ning selles olukorras, mis on hetkel kujunenud. Meil teistel (ka perearstil) ei ole õigust Sinu otsust vaidlustada."

Paraku see mitme imetamisnõustajaga suhtlemine tekitab kohati ikkagi mõtteid, et mis siis ikkagi edasi saab, kui kaal ei tõuse või lausa langeb. Sest üks nõustaja ju väitis, et nüüd võib isegi negatiivne kaaluiive tekkida. Sama teine ütles, et sellise kaaluga laps võiks siiski ikka juurde võtta. Samas ütles üks nõustaja, et ei soovita piimasegu üldse, pigem tihedamini imetada.

Meie kaalusaaga jätkub nii või naa. Peagi lähme jälle arsti juurde, eks siis saame teada palju juurde on võtnud või kas üldse. Endal on küll selline kahtlane tunne, et mis siis kui... Ja mis siis edasi saab? Siiski tahan last edasi imetada.

0 kommentaari:

 

Reach for the stars... As high you can go! Template by Ipietoon Cute Blog Design

Blogger Templates